Ajalugu

Kuressaare Püha Nikolai kirik ja kogudus läbi aegade

Pilte ajaloost

Olulisemad etapid ajajoonel

Koguduse loomine ja algusaastad 18. sajandil

12.(13.)09.1710. – katkust laastatud Rootsi garnison andis Kuressaare kindluse vastupanuta Vene vägedele üle. Juriidiliselt toimus see alles 30.10.1721. a sõlmitud Uusikaupunki (rootsi k Nystad) rahulepinguga, millega Venemaa sai endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.

1721–1747 – Põhjasõja järel polnud Saaremaa õigeusulistel oma kirikut. Koguduses teenisid Riia Peeter-Pauli kiriku ja alates 1733. a sõjaväe (Suzdali polgu) preestrid. Sageli pöörduti polgu preestrite puudumisel laste ristimiseks kohalike luteri pastorite poole.

1747 – Venemaa garnisonilinnades hakkas kehtima õigeusu kirikute ehitamise nõue ning sõjaväelaste, ametnike, käsitööliste, kaupmeeste ja nende perede tarvis asutati Kuressaare (Arensburg) õigeusu kogudus. Kogudusele loovutati Moskva 2. jalaväepolgust ajutine sõjaväe välikirik.

1748 – aasta algul saabus Kuressaarde esimene preester (1747–52) Simeon/Semjon Zaklinski koos abilistega. Alustati väikese puukiriku ehitamist.

04.05.1750 –valminud kirik pühitseti meresõitjate kaitsja piiskop imetegija Nikolause auks. Pühakoda asus Pärna ja Kaevu tn ristmiku piirkonnas, praeguse Hollandi tüüpi veski läheduses. Hoone lammutati 1790. aastatel, kuid kohvik Veski renoveerimistöödel satuti sajandeid hiljem kiriku kalmistule.

1784 – garnisoni suurenemise tõttu andis keisrinna (1762–1796) Katariina II käsu ehitada uus kivist pühakoda ja eraldas selleks 11600 rubla. Kiriku ehitus algas 1786. a kevadel (arhitekt Christian Matthias Schons).

22.09.1790 (vkj) – pühitseti uus paekivist püha Nikolai kirik, mille sepistatud väravad valmisid 1840. a paiku. Kirikuaedadesse 18. sajandi lõpus enam ei maetud ning koguduse liikmeid hakati sängitama 1780. a rajatud Kudjape kalmistule.

Areng ja kujunemine 19. sajandil

1842 – valmis kaupmehest kirikuvanema Sofoni Holostovi eestvedamisel dolomiidist väravaehitis. Sepisväravad pärinevad 1930. aastatest ning on arhitektuurimälestis.

1846–1848 – aktiivne usuvahetusliikumine Saaremaal. Tuhanded inimesed lasid ennast Kuressaares õigeusku salvida. Koguduse liikmete arv tõusis 659 liikmelt (1846) 3177 liikmeni (1847). Usuvahetajate protsent Saare- ja Muhumaal oli kõrgeim Eestis. Kui liikumine 1848. a vaibuma hakkas, oli keisri usku läinud 29,8% talurahvast (13887).

1862 –Kuressaare 3400 elanikust 1257 olid õigeusulised.

1866–1868 – valmisid Muhu-Hellamaa, Lümanda ja Mõnnuste kirik. Selle ajani oli Kuressaare Nikolai kirik Saaremaa ainsaks õigeusu pühakojaks.

1868 – õigeusu kooliõpetajate ettevalmistamiseks avati Kuressaare Koolmeistrite Kool, mille algatajaks oli Nikolai koguduse preester ja praost Aleksei Veldemanovski.

1870 – asutati Saaremaa Püha Nikolai Eesti–Vene Õigeusu Vennaste Selts, mille peaeesmärgiks oli õigeusu edendamine koolituse ja kirjastustegevuse kaudu.

1873 – kiriku kapitaalremont. Kivikatus asendati värvitud plekk-katusega ja tornide puuristid kullatud malmristidega.

31.07.1879 – eestikeelsete jumalateenistuste pidamiseks pühitseti Issanda taevaminemise auks ehitatud lisaaltar. Eestikeelsete jumalateenistuste algus Kuressaare Püha Nikolai koguduses.

17.06.1886 – Nikolai kirikus võeti pidulikult vastu keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir koos abikaasa suurvürstinna Mariaga.

1897 – rahvaloenduse põhjal oli Saaremaal 23174 õigeusklikku (38,5%) ja 36975 luterlast (61,4%).

Vaimne pärand ja traditsioonid 20. ja 21. sajandil

1904 – Nikolai kiriku altarisse püstitati uus aujärg, uuendati ja restaureeriti sisustus. Gdovi talupoeg-kunstnik Ivan Granitov maalis tambuuri viklite ja vööndkaarte alused medaljon-maalingud.

10.08.1909 – Peterburi kaupmees Pjotr Bõtškov kinkis venelastest suvitajate tarbeks kavandatava teise õigeusu kiriku jaoks Allee tn 10 asuva krundi, kuid kiriku ehitamiseni ei jõutud.

08.1915 – Nikolai kirik jäi ilma kellade ja tarvilike kirikuriistadeta. Sakslaste dessandi kartuses saadeti 6 kella (kokku u 1884 kg) Nižni-Novgorodi, kuld- ja hõberiistad Pihkvasse. 1926. a tagastati kogudusele 4 kella, kuid need olid ära viidutest väiksemad ja kehvema kõlaga.

21.12.1924 – pühitseti Tartu tehases „Tegur“ valminud uus kirikukell (u 283 kg).

1928 – Tallinna kullassepp Joseph Kopf valmistas koguduse liikmetelt korjatud hõbedast uued kirikuriistad.

1936–37 – kiriku ja tornide katuste kapitaalremont. Tsinkplekist katus värviti roheliseks 1970.

12.–13.08.1939 – Kuressaares toimusid EAÕK üleriigilised noortepäevad, kus osales metropoliit Aleksander.

1956 – kiriku remondi käigus kaotati Lossi tn poolsele otsaseinale maalitud (1924) lagunenud Püha Nikolai kuju. See maaliti uuesti seose kiriku 200-aastase juubeliga ja pühitseti 22.09.1990.

17.06.1958 – lõppes kiriku välisseinte valgendamine ja kellatorni remont. Järgmisel aastal toimunud siseremondi käigus värviti esimest korda kiriku laudpõrand.

1978 – ulatusliku siseremondi käigus puhastati ikoonid ja korrastati nende raamid.

1982 – kiriku piirdeaia remont, krohviti ja värviti aia tänavapoolne külg. Varasema aiaremondi käigus (1957) tehti juurde üks jalgvärav.

07.1988 – Venemaa ristiusustamise 1000-aasta juubeli puhul tehti kiriku välisremont ja katuse teine värvimine. Kiriku 200. a juubeliks valmis uus elektrisüsteem ja keskküte. Interjööri osaline värvimine.

10.2005 – algas Püha Nikolai kiriku kapitaalremont, mille käigus ehitati uuesti üles avariiline tambuuritorn.